Üldpõhimõte
Mittetöötava mootoriga või mootori töötamisel bensiiniga on vedelgaasi juurdepääsu aurustile kontrollivad klapid suletud. Gaasimahutil asuva multiklapi avanemisel juhitakse vedelgaas gaasitorustikku mööda mootoriruumis asuva aurustini. Enne aurustisse sattumist läbib vedelgaas ka aurustil oleva gaasifiltri, mis tagab aurustisse suubuva gaasi puhtuse. Aurustisse sattunud gaas muudetakse vedelast faasist gaasilisse faasi. Piisava aurustumise tagab aurusti ühendatus mootori jahutussüsteemiga. Gaas juhitakse voolikuga õhu ja gaasi põlevsegu moodustava gaasimikserini, mis on ühendatud mootori sisselaske süsteemi ning sealt edasi põlemiskambritesse.
Bensiini juurdevoolu katkestab elektrmagnetklapp, mis asub kütusepumba ja karburaatori vahel.
Mootori erinevaid tööreziime(bensiin-gaas) juhitakse auto salongis asuva komplekslüliti abil.
Komplekslüliti tööpõhimõte.
Lülitil on kolm asendit.
1.NULLASEND- selles asendis kasutatakse ära karburaatori ujukikambris olev bensiin. Bensiini juurdevool karburaatorisse on peatatud, gaasiklapid on suletud. (kollane gaasi ja punane bensiini märgutuli on kustunud)
2.ASEND BENSIIN- mootor töötab bensiinitoitel. Bensiiniklapp on avatud, gaasiklapid suletud. (põleb punane bensiini märgutuli)
3.ASEND GAAS- mootor töötab gaasitoitel. Bensiiniklapp on suletud, gaasiklapid avatud. (põleb kollane ja roheline märgutuli) roheline märgutuli näitab töötamist gaasitoitel, kollane märgutuli on täiendav kinnitus gaasiklappide avatuse kohta.
4.Bensiinitoitelt ümberlülitus gaasitoitele.
Ümberlülitus on võimalik ainult töötava mootoriga. Selleks tuleb asetada lüliti „null“ asendisse ja oodata, kuni bensiin karburaatorist otsa saab. See on äratuntav mootori pöörete iseenesesliku langusega ja võib võtta aega kuni 30 sekundit. Seejärel asetada lüliti asendisse „gaas“ ja tõsta mootori pöördeid lühiajaliselt kuni 2000 p/min.
5.Gaasitoitelt ümberlülitus bensiinitoitele.
Ümberlülitus on võimalik nii töötava kui ka seisva mootoriga. Töötava mootoriga tõsta pöördeid kuni 2000 p/min ja asetada lüliti asendist „gaas“ asendisse „bensiin“. Sealjuures ei ole vajalik vahepeal peatuda asendil „null“.
SOOVITAV ON ALATI ENNE MOOTORI PIKEMAAJALIST SEISKAMIST TEOSTADA ÜMBERLÜLITUS REZIIMILE „BENSIIN“.
6.Külma mootori käivitamine.
Gaasiseadme kasutustemperatuuride vahemik on -25C – +65C. Olenemata välisõhu temperatuurist on soovitav mootori külmkäivitus sooritada bensiinitoitel. Tööreziimide ümberlüliti asetada asendisse „bensiin“ ning käivitada mootor. Jahutusvedeliku temperatuuri tõustes 30-40C vajutada lüliti asendisse „null“ kuni karburaatori ujukikambris on kütus lõppenud. Mootori pöörete langedes vajutada lüliti asendisse „gaas“.
7.Sooja mootori käivitamine.
Juhul, kui mootor töötas enne seiskamist gaasitoitel, on lubatav teostada kuumkäivitus gaasitoitel. Lüliti asendis „gaas“. Juhul, kui mootor töötas enne seiskamist bensiinitoitel, on vajalik ka käivitus teostada bensiinitoitel- lüliti asendis „gaas“.
8.Gaasi etteande vähenemine ja selle tunnused.
Põhitunnuseks on märgatav mootori võimsuse kadu. See on märguandeks juhile, et on viimane aeg teostada tööreziimide ümberlülitus bensiinitoitele, kuna lahja küttesegu võib põhjustada tagasilöögi sisselaskekollektoris.